KKK

Sisujuht

Liitu meie uudiskirjaga

  • Alustavale ettevõtjale
  • Tegutsevale ettevõtjale
  • Investorile

Tartu Teaduspark » Tartu Teaduspargist » Teaduspargi juubeliraamat » Intervjuu Raivo Tamkiviga

Intervjuu Raivo Tamkiviga

Raivo Tamkivi võttis enda vastutussfääri Tartu Teaduspargi loomise keerulise „malemängu“, mille saatus edulipuga pärjas. Nii võiks Raivole tänasel päeval kinkida väärika, kuid samas koduhõngulise autiitli – Tartu
Teaduspargi isa.

„Hakkasime koos Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi tollase direktori Arvi Freibergiga teaduspargi ellukutsumise mõtteid mõlgutama 1991. aasta lõpus,“ mäletab Raivo.

Tartu linnavalitsus haaras mõttekäigust ruttu kinni ja moodustas eraldi töörühma, et ideid edukamalt ellu viia. Tasapisi sattus Raivo töörühma eestvedaja rolli.

„Pargi ametlikul loomisel munitsipaalettevõttena „Tartu Teaduspargi Arendusfirma“ (oktoobris 1992) nimetati mind tegevdirektoriks. Kuni sihtasutuse reorganiseerimiseni 1997, olin ME tegevdirektor ja haldusnõukogu liige, seejärel SA juhatuse liige aastani 2002.“

„Äratundmine“ Iirimaal

„Olen hariduselt füüsik, umbes 15 aastat teinud teadustööd. Kui Eesti elu hakkas 1980-ndate lõpus kiirelt põnevamaks minema, tuli ette uusi huvisfääre ja tahtmisi. Oli siis juba täiesti ilmne, et Nobeli füüsikapreemiaks mul võimeid ei jätku,“ meenutab Raivo.

1988 avanes võimalus lähemalt tutvuda kapitalistliku äripraktikaga Iirimaal ja külastada Rahvuslikku Tehnoloogiaparki Limerick´is. Raivo tõdeb, et Iirimaal esimene vaimustus ja arusaam teadus/tehnoloogiapargi keskkonnast tekkiski.

„Teaduspargi loomise kaudu sai püüda luua rakenduslikumaid töövõimalusi ka haritud teadusmeestele. Iseäranis, kuna mõned füüsikuist kolleegid olidki juba taksot sõitma hakanud,“ tõdeb endine tegevdirektor, kelle meelest oli üks teaduspargi loomise missioon ettevõtluse arendamise kõrval ka uute teadusmahukate töökohtade loomine.

Räägitakse, et teadusparki üritati käima lükata juba varem?

Tartu Teaduspargil oli tõepoolest vähemäletatud eelkäija. Ülalnimetatud Iirimaa-missioonil osalejate tehtud äriplaani alusel loodi 1989 sellenimeline riiklik väikeettevõte, mis alanud poliitiliste ja majanduslike murrangute käigus käima ei läinudki.

Võib ehk esikatse ebaõnnestumise põhjus olla, et polnud initsiatiivgrupi juhti – ehk inimest, kes oleks algatuse enda õlule võtnud? Et kogu „asjatamine” justkui hägus laiali?

On tõenäoline, et toonased eestvedajad tegid subjektiivseid vigu ja valearvestusi. Siiski arvan, et peamine „laialivajumise“ põhjus oli tolleaegne väga ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord. Kui 1992 alustasime, oli olukord ka suhteliselt vilets, aga vähemasti juba määratletum ja enam-vähem stabiilne.

Kuidas iseloomustate algatusprotsessi, mis lõpuks teaduspargi käima lükkas?

Tuleb öelda, et Eesti ühiskonna kui terviku seisukohalt oli Tartu Teaduspargi loomine küll entusiastlik, kuid siiski suhteliselt enneaegne samm. Olid ju üldised prioriteedid sel ajal hoopis praktilisemad ja hädapärasemad.

Kuid ikkagi – see oli vajalik samm.

Usun, et Tartu Teaduspargil on olnud oluline roll teadus/tehnoloogiaparkluse teadvustamises. Terve rida hilisemaid ministreid (sh praegune peaminister), linnajuhte on eri aegadel osalenud pargi juhtkogudes. Võiks öelda, et suurim saavutus läbi üheksakümnendate oli Tartu Teaduspargi missioonipärane eluspüsimine ja areng.

Raivo oma kuulsas punases direktorikabinetis.

Milline oli suurim saavutus, millega teaduspargis hakkama saite?

Vaatamata sellele, et avalik sektor teadusparki peaaegu ei rahastanud, õnnestus toimemehhanismid ja teenused enam-vähem välja kujundada. Mis peamine: hoida ja kaitsta pargi spetsiifikat, olles ja jäädes ettevõtluse, mitte kinnisvaraarenduse või teaduse tugistruktuuriks! Väikeriigi ettevõtluskeskkonna seisukohalt tundub tähtis kohene initsiatiivikas lülitumine rahvusvahelistesse erialastesse võrgustikesse ja neis püsimine. Mõned nüüd üpris edukad firmad – Tarmetec, Evikon, Clifton, Tartu Tehnoloogiad, Tragi – käivitusid teaduspargis just 1990-ndatel.

Kes olid kolleegid, kellega koostöö on kõige eredamalt meelde jäänud?

Parimaks ja lähimaks kaastöötajaks oli Enn Erme, kellega kujunes väga hea ja teineteist täiendav klapp. Pean Ennust lugu palju, nagu teistestki kauaaegsematest kolleegidest Malle Tennissonist, Anne Raudsaarest ja Vello Hermlinist. Oli hulk häid kolleege, mingeid halbu muljeid ei meenu.

Oletame nüüd, et ajaratas keerab tagasi aasta 1992. Olete jätkuvalt samas rollis – asutamas teadusparki. Mida teeksite kindlasti teisiti, kui oleks teada, kuidas asjad sujuksid?

Mõnda väga põhimõttelist viga, et midagi oleks tulnud kohe hoopis teisiti teha, ei oskagi nimetada. Kindlasti oleks tulnud linna kõrval algusest peale rohkem kaasata ülikooli, eriti aga riiki. Kuid olud ja inimesed olid
just, nagu nad olid. Kas see „rohkem püüdmine“ oleks erilist tulemust andnud, ei tea. Olen üldiselt seda meelt, et mida varem teaduspargi arendusse tõmmata erakapitali, seda parem. Aga see pole teadupärast
siiani eriti õnnestunud. Raske on sel teemal spekuleerida.

Mille tõttu teaduspargi töölt lahkusite?

Põhjused olid eeskätt perekondlikud, aga omaette huvitav väljakutse oli ka Tallinna Tehnikaülikooli juurde Innovatsioonikeskuse rajamine ja sellest edasi Tallinna Tehnoloogiapargi „Tehnopol“ kujundamine.

Kas tehnoloogiapargi käivitamine oli võrreldes teaduspargi alustamisega mõnevõrra lihtsam ülesanne?

Lihtsam selles mõttes, et üks kogemus oli juba olemas. Raskem seepärast, et teema oli juba tõusmas otsusetegijate ja avalikkuse huvikeskmesse. Pidevat arvestamist vajavaid huve ja tegureid oli märgatavalt rohkem.

Kus ja kellena nüüd töötate?

Lahkusin kevadel Tallinna Tehnoloogiapargi juhatusest ja olen nüüd seal ametis nõunikuna. Olen Rahvusvahelise Teadusparkide Assotsiatsiooni Direktorite Nõukogu liige (aastatel 2002-2006 olin asepresident ja president) ning osalen ka mõne rahvusvahelise erialaorganisatsiooni töös.

Mida pakub teile praegune töö?

Praegune töö pakub eeskätt arutlemis-, õpetamis- ja kirjutamisrõõmu ning rõõmu selle üle, kui õnnestub mõnele oma kogemusele konkreetset rakendust leida. Ühtlasi on loodetavasti tegu teatud vahe- või
üleminekuperioodiga, mis annab aega kaaluda, kas ja mida üldse edasi teha.

Kuidas tundub tänane teaduspark kõrvalt vaadates? Mis silma jääb? Või riivab?

Tundub nüüd jälle paremas hoos olevat ja vastab oma mahult enamvähem Tartu linna ettevõtluse haardele. Silma riivab küll teatav ebaselgus rollide jaotuses Tartu erinevate parkide ja ülikoolide, eriti viimaste tehnoloogiaüksuste vahel, aga see võib olla nii-öelda „kaugelt vaadates“. Lähivaates võib pilt ju loogilisem olla.

Kui oleksite praegu teaduspargi tegevjuht (oletame), milline oleks teie järgmine „malekäik“?

Pole ehk nii hästi Tartu asjadega kursis, aga mõeldavaid konkreetseid „malekäike“ parem reetma ei hakka. Üldiselt tundub, et „innovatsioonimaastik“ võiks lähiaegadel hakata korrastuma selles suunas, et teadlane/õppejõud teeks teadust/õpetaks, leiutaja leiutaks, insener arendaks, disainer disainiks, administraator administreeriks ja ettevõtja võtaks ette. Ning ühelgi neist ei oleks vaja end teiste sulgedega ehtida lihtsalt seetõttu, et konjunktuur seda tingib. Just sellisel maastikul tuleb võimalikult varakult fikseerida teaduspargi täpsem roll ja suhted teiste osalistega.

Mida veel esile tooksite?

Teisena võiks analüüsida teaduspargi seisukohalt, kes siis võiksid olla strateegilised partnerid edasisel arengul. Kolmandaks võiks hakata veel rohkem tegelema Tartu nii-öelda loomuliku tagamaaga – Lõuna-Eesti
(ja ehk isegi ka Põhja-Läti?) ettevõtlusega.

Tundub, et ajal, kui olite tegevdirektor, olid teaduspargi rahalised võimalused väga kasinad. Kuidas end ära majandasite?

Jooksvad kulud said kaetud peamiselt rendituludest. Teaduspargi omandusse 1993. aastal tulnud pinnad tagasid hädapärase tulubaasi, sellega võis kuidagi toime tulla. Probleem oli hoopis, et polnud eriti
investeerida ei varade ega teenuste arendamisse. Ja see probleem minu ajal tegelikult süsteemsemalt ei lahenenudki, ehkki vahest mõni üksikaktsioon õnnestus.

Mis on kõige rõõmsama seigana meeles teaduspargis oldud ajast?

Laiemas plaanis – võimalus hea meeskonnaga koos areneda ja paljusid asju (vähemalt Eestis) esmakordselt teha. Kui üksikmomente esile tõsta, oli väga oluline oma majade saamine 1993, mis tegeliku arenguvõimaluse avas. Sinnamaani oli ikka rohkem jututuba. Tähtsateks ja huvitavateks maamärkideks olid ettevõtlusinkubatsiooni käivitamine ja temaatilistesse europrojektidesse lülitumine.

Meenub veel midagi helget?

Ilusaid hetki oli palju, sh ka kohtumised/sõbrunemised paljude markantsete rahvusvaheliste tegijatega innovatsiooni vallas. Tore on siiani sellesse seltskonda kuuluda.

Milliste põhimõtete järgi püüdsite kujundada teaduspargi ilmet ja sisu?

Eks need põhimõtted ja kogemused ikka laiast ilmast tulid ja püüdsime võimalikult kursis olla. Teaduspargid kui keskkonnad ja kontseptsioonid on alates 1980-ndate keskpaigast väga kiiresti arenenud ja levinud ning üpris mitmekesised. See tingis vajaduse rahvusvahelisi kogemusi pidevalt ümber mõtestada ja meie oludele kohendada. On mõned põhimõtted, mis minu arvates kehtivad teadusparkide puhul alati. (Tutvu nende põhimõtetega artikli lõpus.)

Kui lapsel on sünnipäev, siis soovitakse mõnikord ka isale õnne. Mida võiks teile soovida teaduspargi 15. sünnipäeva puhul?

Paluks tervist!

Teadupargi loomine võttis omajagu tööd. Kas teadvustasite, et kogu suure masinavärgi käimalükkamine võib tulla tervise arvelt?

Ega ikka ei teadvustanud küll. Usun, et praeguses terviseprobleemis pole üldise „noorpõlveaegse“ hoolimatuse roll mitte väiksem kui kestval suurel töökoormusel.

Millised on teie lootused/ootused seoses Tartu Teaduspargi arenguga? Milline võiks olla pargi tulevik?

Äkki võiks Tartu linnavalitsus kunagi olla teaduspargi haldus- ja ülikool selle kõrgharidusosakond? Aga see pole vist tõsine jutt... Igal juhul soovin õnne, jõudu ja edu!

Raivo Varssavi Tehnoloogiapargi avakonverentsil (2006) kõnet pidamas. Ka Tartu Teaduspargi direktorina pidas ta palju temaatilisi ettekandeid nii kodustel kui ka rahvusvahelistel üritustel, seminaridel ja koosolekutel.

Põhimõtted, mis Raivo meelest peaksid teadusparkide puhul kehtima alati. 

  • Teaduspark on ettevõtluse, mitte teaduse, tehnoloogia ega kinnisvaraarenduse tugistruktuur. 
  • Teaduspargi olemus ja tegevuse tuum on väärtust-lisavate teenuste pakkumine. 
  • Teaduspark ei ole makromajanduslik tegija, vaid suunatud arengute käivitaja ja teadmismahuka ettevõtluse kujundaja piirkonnas. 
  • Ülikooli ja teiste teadus-arendusasutuste esmaroll teaduspargis on olla kõrgkompetentsi, tehnoloogilise oskusteabe ja kvalifitseeritud tööjõu allikaks. 
  • Teaduspark saab vaevalt olla edukas ilma asutajate üksmeele ja koostöötahteta, ärksa „promo“-tegevuseta eri otsustustasanditel ja avalikkuses, lülitumiseta rahvusvahelistesse algatustesse.

 


 

<Pilk tulevikku (“SA Tartu Teaduspark Arengukava 2007-2013”)   ^Sisukord   >Sihtasutuse loomise keerdkäigud meeles veel tänini. (Enn Erme)