KKK

Sisujuht

Liitu meie uudiskirjaga

  • Alustavale ettevõtjale
  • Tegutsevale ettevõtjale
  • Investorile

Tartu Teaduspark » Tartu Teaduspargist » Teaduspargi juubeliraamat » Intervjuu Malle Tennissoniga

Intervjuu Malle Tennissoniga

Malle Tennissoni praeguses kabinetis võttis teaduspargi nõukogu algusaastatel vastu olulisi otsuseid. Tänasel päeval ei ole uue ilme saanud ruum Riia 185 teisel korrusel määravat tähtsust kaotanud. Malle kuulab seal meelsasti teaduspargi inimeste rõõme ja muresid, annab nõu, kui vaja, toetab. Ja tunneb oma tööst südamest rõõmu.

Säravate pruunikas-roheliste silmadega ja erksamates toonides rõivaid kandev Malle on teaduspargi toetav hing, kelle lahkest sõnast, vahel ka konkreetsest ja suunavast nõuandest on ikka tuge leitud. „Mulle meeldib inimestega suhelda, neid toetada. Minu meelest on väga oluline oskus teist inimest ära kuulata,“ leiab Malle.

Võib öelda, et tema töökohustused on laiahaardelised. Päris ühest ametinimetust on talle keeruline anda. Sekretär-juhiabi on ametinimeks ametlikult. Osaliselt on see ka õige. Kuid osaliselt mitte. Sekretäri täiendkursusi on Malle läbinud mitmeid, aga sekretäritööd teeb väga vähe. Juhiabi on juba „soojem“. Praeguse tegevdirektori ja juhatuse esimehe Toomas Noorema toetamine ja abistamine – sellega saab Malle suurepäraselt hakkama. On selgelt näha, kuidas ta Toomase tegemistele kaasa elab. „Mäletan, kui Toomas tuli meile tööle oktoobris 2002. Tavaliselt kaasnevad iga uue ülemuse tulekuga firma elus radikaalsed muutused, sest ei teata, mida uus ülemus konkreetselt muuta soovib. Peale esimest ametialast kohtumist sai selgeks, et tegemist on mõistva ja kollektiivi huve arvestava inimesega. Ja peale ühe väikese (seni ainsa) probleemi lahendamist oleme saanud koostööd suurepäraselt teha.“ Tegelikult on Malle ülesanded suures mahus personalijuhi töövaldkonda kuuluvad. Tema hoole all on kõik töölepingud, töövõtulepingud, aruanded, töölepingutesse muudatuste sisseviimine. Lisaks kassapidaja kohustused, sularaha väljamaksmine ja vastuvõtmine. Rendilepingud. Vajadusel ehitusasjade ajamine. Samuti teaduspargi dokumentatsiooni alalhoidmine, säilitamine, mis tuleb Mallel välja filigraanselt ja osavalt.

Nii et… on ju talle keeruline ühest ametinimetust anda, kui tegus daam peab üheksat ametit nagu Hunt Kriimsilm. Juhiabi-personalijuht oleks ehk tema töö kohta kõige täpsema kõlaga.

Teaduspargis algusajast peale

Malle lõpetas omal ajal Tartu eliitkooli, Anton Hansen Tammsaare nimelise Tartu 1. Keskkooli, mis nüüd on Hugo Treffneri Gümnaasium. Füüsika-matemaatika eriklassis Malle ei õppinud, sest teda on alati rohkem huvitanud ajalugu ja teadmistemaailma humanitaarpool.

Kui ta juba Tartu Rajooni TSN TK Sotsiaalkindlustuse Osakonna inspektorina töötas (ja inimestele pensioneid määras), läks ta samal ajal Tartu Ülikooli kaugõppesse, mille lõpetas juristina.

Pärast 15 aastat täitevkomitee tööd (parteituna, muide) soovis Malle eriala vahetada. Avanes võimalus ning ta sai tulla 1984 Teaduste Akadeemia Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo Tartu filiaali (SKBTK) vanemkaadriinspektoriks.

„Tahtsin mõnda teist tööd teha ja palk oli siin ka parem,“ vestab tegus naine. Ometi tunnistab samas, et esimene aasta möödus kuidagi nukralt.

„Esimene mulje, mis tekkis, oli – issand, kuhu ma küll sattunud olen! Kui täitevkomitees oli suhteliselt kindla reeglistikuga töökeskkond, siis siin inimesed vestlesid vabalt koridorides, arutlesid palju keerulistel teemadel ning õhkkond oli hoopis teine. Hetketi oli selline tunne, et mis ma üldse siia tulin.“

Kuni lõpuks leidis Mallegi endale vestluskaaslasi. Harjumusteks kujunesid kella poole kahesed kohvijoomised kolmanda korruse kohvinurgas. Ja kõik hakkas laabuma.

Kuid 1991. aastast hakkasid toimuma muudatused. SKB TF reorganiseeriti, uueks tööandjaks sai Eesti TA Tehnoloogiakeskus VEMO. 1993 likvideeriti VEMO, asemele tuli Tartu Teaduspargi Arendusfirma. Mallel tuli kaastöötajatele, kaasa arvatud iseendale, tööraamatud kätte anda.

„Siin majas oli tohutult raske õhkkond, kui kõik laiali läks. Nii armas kollektiiv järsku lagunes. Kuna sain uue tööpakkumise riigifirmasse, ei olnud esiti peas mõtet teadusparki edasi jääda.“

Kuni ühel hetkel helises Malle telefon. Helistajaks Raivo Tamkivi, TTA uus tegevdirektor, kes palus Mallel esitada avaldus sekretär-juhiabi ametikohale.

Malle esitas avalduse. Ütles küll Raivole kohe, et kuna ta on koolis saksa keelt õppinud, siis inglise keelt ei oska ning et kui sellest peaks hiljem probleeme tulema, siis oleks ehk parem, kui tema kandidatuuri ei arvestataks. Aga ometi (võib-olla tänu sellele julgele väljaütlemisele) ta konkursi võitis. Ja teaduspark võttis ta vastu.

Tänini on Malle siin töötanud, kuigi aastate jooksul erinevaid tööruume ja oma juhte olude sunnil vahetanud.

 

Mõnda juhtidest

Oma tööst lähtuvalt teab Malle, millistest sodiaagimärkidest ülemused on. Esimene tegevdirektor Raivo Tamkivi on kalad, Enn Erme sõnn, Toomas Noorem kaksikud.

Oma juhtide kohta positiivsete sõnadega Malle kitsi ei ole. Teadusparki on tema sõnul edasi arendanud alati väga erilised, targad ja mis väga oluline – sooja südamega mehed.

„Mäletan, kui esimest korda Raivo juurde Füüsika Instituuti oma kandideerimisavaldust viima läksin, oli tunne mõnus. Ta oli toreda silmavaatega, mõnusa jutuga ja nägin kohe, et tal on soojad silmad.“

Raivo oli teaduspargis väga tugev juht, leiab Malle. Abivalmis. Igale küsimusele sai temalt vastuse.

„Tal oli kaasa sündinud kirjutamisoskus. Ka inglise keeles projekte kirjutades ei vajanud mustandeid – tal tuli tekst iseenesest. Oli vaja ainult kohta, kus arvuti taga olla, või paberit ja kirjutusvahendit, ja Raivo kirjutas. Suurepäraselt! Tema käe alt tulid väga edukad projektid ja rahataotlused. Ka esimesed teaduspargi renoveerimised said teoks tänu Raivole ja Ennule.“

Raivo oli äärmiselt andekas inimene ja avaldas sügavat muljet ka tavaelus inimestega suheldes.

Samamoodi Enn.

„Tema on küll tagasihoidlikum, aga samas nii abivalmis. Käin praegugi vahel Ennu juures ja küsin mõnes asjas nõu. Ta on inimene, kes oskab alati mu küsimustele vastata. Ja juht, kes mitte kunagi ei tõstnud häält.“

Malle mäletab, et Enn elas teaduspargi lähedal. Lõunaajal käis tihti kodus söömas. Õhtuti aga tegi palju ületunde. Vahel töötas rahataotluste kallal isegi hommikuni.

„Mõnikord pahandasin Raivo ja Ennuga, et mis te nii palju töötate! Minge parem loodusesse, puhake. Aga nemad ikka töötasid, meenutab Malle.

Toomas on tema meelest juht, kes tahab teaduspargi firmade inimesi ühistegevusse kaasata, et nad rohkem koostööd teeksid.

„Ta on väga koostöö- ja abivalmis, hea huumorimeelega. Tahab kollektiivi kokku liita. Silmnähtavalt hindab enda ümber ilu ja on panustanud väga palju teaduspargi ruumide, hoonete ja ümbruse renoveerimisse ja ehitusse.“

Haldja võlujõud

Mallele meeldib väga uus Inkubatsioonikeskus, kuid vanasse majasse jäi ta edasi, kuna tundis, et Toomas sooviks, et üks töötajatest jääks „vanale kompleksile“ silma peale hoidma.

„Samas tundsin oma hinges, et ta ei suuda seda mulle otse öelda. Igal hommikul rääkisime päeva asju lahti ja ühel hommikul lihtsalt teatasin, et jään ise siia vanasse majja edasi. Kuigi olin valinud Inkubatsioonikeskuses juba ruumi välja.“

Uude majja läinud töötajatega suhtleb ta endiselt aktiivselt. Soojad suhted, mis välja kasvanud kauaaegseteks kolleegideks olemisest, on raamatupidaja Anne Raudsaarega.

„Arvan, et väga palju sõltub inimestest. Mu ümber on olnud toredad kolleegid, inimlikud juhid. Mu töö meeldib mulle väga. Meeldib mõne asja kallal kauem pusida, sest lahendused ei peagi alati kohe tulema.“ Tunnen, et teaduspark on mu teine kodu, ütleb Malle, õrn pisarahelkides naeratus näol. Ta on tundeline inimene. Ja abivalmis.

Võib-olla tõendavad Malle sõnu: „Teaduspark on mu kodu.“ kõik need kaunid rohelised lopsakad toataimed, mida ta enda ruumis ja teaduspargi teistes ruumides armastusega hooldab.

Mitmeid taimi on ta päästnud vanade asukasfirmade lahkudes „surmasuust“. Kasvõi ühe uhke sõnajala, mis nüüd lopsaka ja õnnelikuna, savist öökulli kõrval, Malle toa raamaturiiulit ehib. Tundub, et ühel naisel on Tartu Teaduspargis hea haldja võlujõud.

Malle hobid

Tegusa naisena Mallel hobisid jätkub. Kuna temas on natuke näitlemispisikut (mille on pärinud ka näitlejast poeg Margo), soovis ta kunagi SKB TF inimeste seas näiteringi asutada. Idee jäi siiski realiseerimata. „Nii meeldis see mõte, aga tollal ei olnud kedagi, kes oleks tahtnud ringi astuda,“ põhjendab Malle.

Ametlikuma hobina on tal lisatööna võetud Tartumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni koosseisus tööandja esindajaks olemine. Nii käib ta vahepeal olulistel istungitel, kus aitab töötajate ja tööandjate vahelisi probleeme lahendada, ammutades teaduspargi personalitööks reaalset ainest, kuidas teha ise paremini, õiglasemalt, olla töötajat arvestavam. „Seal praktiliselt näen, mis tööturul tegelikult toimub. Ja olen pidevalt kursis uute seadustega.“

Vaba aja hobidest on Malle suur lemmik suusatamine. Eriti ilusa talveilmaga Tähtvere pargi sissesõidetud radadel, lapselaps Epu seltskonnas. Sellest midagi vahvamat ei oska Malle ette kujutada.

„Kasvasin lapsepõlvest suusatamise keskel üles. Ka mu õde ja vennad suusatasid, nemad mind suusatrenni viisidki. Vend Valter võitis 1962. ja 1963. aastal Tartu Maratoni, tema kõrval tegin esimesi suusasõite.“

Mallele meeldib ka uisutada, looduses matkata. Suvel ujub meelsasti ja mõnikord sõidab perega „levialast välja“, et puhata Matsi rannas, kus ei ole ühiskonna müra ega televiisorit. „See laeb mind täiesti uue energiaga!“

Teadkem, et Malle üks deviise on olla oma elus ja tegemistes alati elurõõmus ja positiivne!

 


 

<Sihtasutuse loomise keerdkäigud meeles veel tänini. (Enn Erme)   ^Sisukord   >Kuidas kerkis teaduspargi „vana hoonekompleks“? (Mati Meos)